Täna saab rohkem kasse, sest mõtteid tõesti ei ole. Valget on ikka lihtsam pildile püüda, kui musta.
Täna pole mingit inspiratsiooni, aga väljakutset pooleli jätta ju ei saa. Käisin draftide boksi läbi, ehk leiab sealt midagi – puhta tühjus. Kõik vähegi kõlblikud on juba kunagi kasutust leidnud ja järeljäänud kolmteist on pigem kunagised pealkirjad ja ma isegi ei mäleta, mis nende pealkirjade alla pidi tulem. Puhas ikaldus.
Siin on jooksnud läbi huvitavaid teemasid, töötamisest ja kasulik olemisest ja muidugi suhted ja suhted ja veelkord suhted. Ja siis blogieetika ja reeglid, kuidas kellegi veebikodus käituda. Mul ei ole sellega (enda arvates) probleeme, teen nii, nagu kästakse ja üldiselt ma olen ka endaga kokku leppinud, et kui mul midagi head öelda ei ole, siis oleb parem vait. “Räägi vähem, näed targem välja”, noh. Minu veebikodu reeglitest ma pole ilmselt kunagi eriti rääkinud, suuresti seepärast, et mul neid lihtsalt ei ole. Kui keegi tahab mulle hagu anda – lasku käia. Arvad kardinaalselt teisiti kui mina – anna tulla. Tahad öelda, et olen loll – ole lahke. Loomulikult ma ei taluks ebaviisakat lahmimist, kui keegi mu füüsilises kodus mõnusas vestlusringis korraga lahmima hakkaks. Aga kui keegi soovib, siis räägib see midagi pigem tema, mitte minu kohta. Minust eriarvamusel võib täitsa vabalt olla. On muidugi tore, kui eriarvamus esitatakse delikaatselt ja taktitundeliselt, aga kui ei küündi, siis palun – nagu parasjagu oskab. Kuigi ma ei usu, et siin olematu koduse kasvatusega inimesi liiguks, samas alati võib ju mõni üksik tundmatu uitaja või troll sattuda, kellele tundub, et saabunud on õige hetk anda hagu.
Aga nüüd ka küsimus: kui miski teema kellegi blogis mind intrigeerib, aga tahaksin vaielda, siis ma loomulikult oma blogis võin selleteemalise postituse teha, omaenda vaatenurgast. AGA kui siis ütlen, et postitus sai alguse X, Y või Z selleteemalisest sõnavõtust, aga vaat, mina arvan hoopis nii, kas see on lubatud või olen juba liiga kaugele läinud – eeldusel, et X, Y või Z mind regulaarselt loeb. Muidugi ma võin oma blogis teha mis tahan, kui soovin, mörisen ja lamisen nagu torust tuleb, aga ma ei sooviks kogemata kellelegi kannale või varbale astuda. Nii et palun, andke aga teada. Ja teadke, mind võib klohmida ja minule võib vastu vaielda.
Issand kui mõttetu postitus sai.
Aga toredaid asju ka. Laupäeval küsis üks hea tuttav kohalik eestlane, kes mu meeskaaslast pole varem kohanud, olles temaga tükk aega juttu ajanud: “Kust sa nii normaalse mehe said?” Voilá – ei ole mõtet Tinderit täitsa maha matta.
sitsidsatsidpatsid 
K
LikeLike
Kas sa tõemeeli küsisid praegu, mil määral ja kas üldse on sul oma blogis õigus oma arvamust avaldada, vaatamata sellele, et see ei lange mõne lugeja omaga kokku?
LikeLike
Ei, ma küsin, et KUI ma avaldan arvamust, mis on vastupidine mõnele seisukohale, mida lugesin hiljuti mõnest teisest blogist, kus on selgelt öeldud, et vaielda ei tohi. Kas siis on ok öelda, miks selline postitus, või lihtsalt postitada ja mitte öelda. Ma võib loomulikult teha oma blogis mida tahan, aga ma ei taha inimesi solvata.
LikeLike
Jah, KUI käis asja juurde, aga sellegipoolest …
Oma tuba, oma luba.
Nukker oleks see, kui dressuur blogimaastiku üle võtaks. Loodan väga, et see nii ei lähe.
LikeLike
Tahaks ka loota.
LikeLike
Tead, see on NII hea küsimus, et võtan kätte ja vastan pikemalt. Sest ma olen siin viimasel ajal sarnaste asjaoludega tegemist teinud, ja nende üle pead murdnud.
Esiteks, ühest küljest, nagu Anon 11:33 ütles: oleks tõesti kurb, kui dressuur blogimaastiku üle võtaks. Lisaks olen sellest ju söögi alla ja söögi peale kirenud, et minu blogi, minu võim, teen, mis tahan, eks.
Aga teisalt. See “teen, mis tahan” (sinu küsimuse valguses “kirjutan, millest ja kuidas tahan”) võib, nagu sinagi ütled, solvata. Sest vaata kust otsast tahes, meil on siin sihuke väike tight knit blogiseltskond, ja kuigi väidetavalt on kõik nii hirmus open minded, siis torge on ikkagi torge, olgu see või ilmsüütu “ma olen teisel arvamusel” vormis.
Ise olen paar sihukest postitust avaldanud, mõnes nimeliselt osutades, kelle sõnavõtt mind inspireeris vastu vaidlema, mõnes algallika anonüümseks jättes. Üks, mis kohe meenub, oli nö. numbripostitus, kus oigasin, et kuidas nii saama, et inimesed peavad arvet loetud raamatulehekülgede üle, mida rohkem, seda uhkem, panevad isegi lugemiskiiruse kirja jne. Selles postis, kui õigesti mäletan, mainisin algallikat nimeliselt, ja tundus, et ta ei pahandanud, tuli lausa ja kommis mu postituse all sõbralikult. Aga meenub ka vähemasti üks kord, kus ma algallika nime ei maininud, samas tekstist oli selgelt välja lugeda, kellest räägin, ja head sellest ei tulnud.
Praegu on mul muide kah sihuke periood, et tahaks kangesti kirjutada mõnest teemast, mis mujal üles võetud, aga ma TEAN, et sellega toodaksin paksu verd. Ühesõnaga, hammustan keelde. Ma tegelikult ise ei tunneta seda dressuurina, isegi mitte enesetsensuurina. Sellega on nagu sõpruskonnaga – pole tarvis alati see “tõe näkku ütleja” olla. Endale võid vingelt aus ja otsekohene tunduda, aga teis(t)ele teed haiget. Nii et tuleb valida.
Siis veel seda ka, et KUI ma kirjutaks, siis praeguse mõtlemise kohaselt viitaksin siiski inspiratsioonile, algallikale, olgugi, et see torke kiiremini kohale viib, ja sügavamale. Aga mul on eluaeg olnud vastumeelsus nö. läbi lillede rääkimise osas. Pardon, lähen näidet tuues isiklikuks: Maarja blogis öeldi mulle hiljuti jube sitasti. Ja nagu ka 5500s kirjutasin – ainuke, mis mind lohutas, oli see, et seda ei tehtud anonüümselt, et ütlejal oli nägu. Teisalt – nimetet postituses 5500s jätsin postituse põhjustajad nimetamata, aga ainult seetõttu, et vahtu mitte veelgi kohevamaks peksta, lugejaid sellesse või teise blogisse suunata. Intriig küttis niigi kirgi, mu lugejanumbrid olid laes :), ja eeldasin, et need, keda nimetamata jätsin, poleks avalikkuse porisest lisatähelepanust huvitet olnud.
tldr: kui sa oma blogis võtad kellegi teise postituse põhjal ette mingil konkreetsel teemal “möriseda ja lamiseda nagu torust tuleb”, siis mumst oled sa juba nagunii “kellelegi kannale või varbale astunud”, ja nime mittenimetamine ei muuda siin enam miskit, nagunii kõik blogiringi omad teavad, kellest jutt. Parem siis juba kohe näpuga näidata, vähemasti ei saa seljataga susistaja silti külge 🙂 Kuid see on minu arvamus, I’ve been wrong before.
Jeerum, nüüd tuli küll jube pikk komm, vabandust. Nagu näha, teema kõnetas 🙂
p.s. Kassid on vahvad. Iseäranis see valge taladel kõlkuja.
LikeLiked by 1 person
* Täiendus: sitasti öeldi mulle nimetet blogi kommentaariumis; seda tegi kommentaator, mitte blogija. (Et ei tuleks arusaamatusi mu ebatäpse väljendusviisi tõttu.)
Ja veelkord vabandust, et su kommentaariumi täis kirjutasin 🙂
LikeLiked by 1 person
Minul pole kommentaariumi täis kirjutamise vastu mitte midagi, mida rohkem, seda uhkem. Nii et lase aga käia ja ole lahke seda ka edaspidi tegema.
LikeLike
Mul ainult hea meel, et mu postitus mõtteid tekitas, ise olen küll tuntud “ümber põõsa peksja”, aga samas jah, kui teemapüstitus selgelt mõnele varasemale muu blogi sõnavõtule viitab, siis pole vist põhjust algallikat nimetamata jätta.
LikeLike
Tütre kass, kui ta veel poolpoeg oli.
LikeLike
Lõpuks ometi saan ka teada, mis draama see oli. Ma loen küll Maarja blogi, aga tunnistan ausalt, et tolle postituse lugemine jäi pooleli ja kommentaarideni ma üldse ei jõudnudki. Nüüd lugesin ja appi! Sellist rappimist ma küll ei oodanud
Viisakas teema edasiarendus oma blogis on mu meelest küll täiesti okei. Mõnikord on teema lihtsalt väga tundlik. Siis ma mõtlen, et aga mis tulu selle vastupostituse kirjutamisest tõuseks? Enamasti oleks see lihtsalt eneseimetlus stiilis “ma olen selles asjas ikka nii palju kaugelearenenum kui tema”, muud ei midagi. Sel juhul on tundunud mõistlikum kirjutamata jätta. Aga kui teema on vähem tundlik ja leidub argumente, mida võiks olla põnev kambaga arutada, siis vabalt.
LikeLiked by 2 people
Ajad ja olud muutuvad. Kogu aeg. Mis veel viisteist aastat tagasi oli blogisuhtluses tavakäitumine, on täna taunitav. Nii nagu elus tervikuna, on ka blogisuhtluses rohkem tigedust, närvilisust, ärapanemise soovi. Aga ehk on mul lihtsalt rohelised prillid ees minevikku kiigates:) Käitumistava on tegelikult lihtne – kes kirjutajatest närvidele käib, siis toda pole vaja lugeda:)
LikeLiked by 3 people
Su viimast soovitust ma järgida ei saa – sest igaüks käib vahel närvidele (nagu ka mina ise ilmselt), aga enamiku ajast tahaks ikka lugeda. Vahel on lihtsalt nii, et tahaks aru saada, miks me nii erinevalt arvame, aga küsida ega vaidlusotsa lahti teha ei julge. Ma ise alustasin blogiga veidi vähem kui 9 aastat tagasi ja algul lugesid ja teadsid sellest tõesti ainult mu lähemad tuttavad.
LikeLike
Selline äratundmishetk! Vahel tõesti on nii, et loed, sest tahaks aru saada, miks teine inimene nii erinevalt mõtleb. Ja see tekitas ka äratundmist, et kui midagi head pole öelda, siis parem kommenteerimata jätta. Ma harrastan ka seda.
LikeLiked by 3 people
Kui enam küsida ega vaidlusotsa lahti teha ei julge, siis … mida see tegelikult kujunenud olukorra kohta ütleb?
Neist enesetsensuuri, « targema tarkuse », õnnestunud dresseerimise või käegalöömise tõttu pidamata jäänud mõttevahetustest on kahju.
LikeLike
Olen nõus, et neist pidamata jäänud mõttevahetustets on kahju, aga samas on inimeste naha paksus ja tundlikkus erit eemade suhtes erinev, mis parata.
LikeLiked by 1 person
Ma tean, et mu kommentaar on absoluutselt teemast välja, aga pean mainima, et mulle väga meeldisid need fotod, mida sa endast ühe hiljutise postituse juurde lisasid. Sa oled nii ilus! Palun veel endast ka pilte, kuigi kassid on sul ka muidugi armsad. 😊
Aga teemasse ka siis, kui ma juba… Mina olen just oma blogi kasutanud selleks, et välja tuua mõte, mis erineb algallika arvamusest. Ma reeglina ei käi teiste juures üldse kommenteerimas, aga kui kellegi postitus sütitab, siis üldiselt püüan ära märkida. Olen päris tihti sattunud ka vastupidisele, kus minu postitusest on inspiratsiooni ammutatud ja see on alati meeldiv. Ka siis, kui nende arvamus minu omast kardinaalselt erineb. Inspiratsioon on inspiratsioon, see ei pea alati tähendama seda, et kõik alandlikult kaasa koogutavad.
LikeLiked by 2 people
Suur tänu pildikiitmise eest, hellitad mu edavat kõrva :-). Mul ei ole endast liiga palju pilte, aga püüan siis vahel panna, kui mõni tekib. Minul on sinu postitustest kõvasti inspiratsiooni ammutada, üks siiamaani ootab, et ta peas valmis sepitseksin.
LikeLiked by 1 person
Jah, sellega väga nõus, et inspiratsioon on inspiratsioon, ja juba üksnes sellisena tunnustus algallikale.
Samas, elu näitab, et esialgu toredana tunduvatel (kommentaariumi) aruteludel on pahatihti kombeks eskaleeruda, teinekord kuni “ise oled loll” stiilis plahvatusteni välja, ja sest hetkest hakkab, nagu Maarja enda juures tabavalt märkis, vähemasti mõnedel arutelus osalejatel “intellektuaalselt igav”.
Ühesõnaga, eks seda kena keskteed, mis kõiki rahuldaks, samas mitte kellelegi saba peale ei astuks, ongi keeruline leida, nii veebis kui päriselus.
LikeLike
Mis on see trigger (ärrituse vallandaja), mis naha vahele poeb ja südame kiiremini lööma paneb? Igaühel on see erinev. Loen ja imestan ning üllatun. Mõte/tegu/sõna kasutus, mis mõne inimese käivitab, jätab teise stoiliselt paigale. Jah, minust ei ole õli tulle valajat (kuigi vahel tahaks, ent miski hoiab tagasi), võin podiseda omaette.
Esimene pilt: uuriv kass, milline keskendumine ja fookus 🙂
LikeLike
Jaa, ta uuriski kilpkonna, nad algul ei saanud ikka üldse aru, misasjad need nüüd toodud on ja mis nendega teha. Seesama hakkajam hüppas ka nende terraariumisse ja patsutas käpaga :-).
LikeLike
Ahaa, seal kastis oli siis kilpkonn!! Ma vaatasin pilti ja pidasin endamisi aru, et issake, miks kassi liivakast nii küllaselt valgustatud peab olema? Et loom ei näe muidu asjal käia või mis? 🙂
LikeLiked by 1 person
🙂
LikeLike
Teie must kass mõjub piltidel siiski täiesti ruumilise ja liikuvana, sest pikakarvaline kasukas kylgvalguses. Kenad elukad kõik.
Igasugune tsensuuri puudumine läheb lõpuks inetuks, ja teisest kyljest, me ei tea kunagi, milline MEIE jaoks neutraalne teema kedagi häirib v koledasti haavab, aga palju oleneb väljenduslaadist. Viimasel juhul peaks asjad ikka seletamise abil selgeks saama 😀 IGAKS JUHUKS eriti mitte millestki kirjutada kaotab selle eneseväljendusviisi mõtte. Kui ma oma kodus ka laulda ei tohi, siis kus yldse? 😉
LikeLiked by 1 person