Nüüd on asi sealmaal, et alt ära pole lubatud hüpata, Nelli tsiteerides: töölkäivad pärnkad teevad õhtul dessandi nii ehk naa. Seega olete oodatud KOLMAPÄEVAL, 23. AUGUSTIL, alates kella 15.00, minu juures (teate küll, aga kui ei siis Pärnu, Aisa 11).
Kui võimalik, katsuks saabuda kuidagi mitmekesi, et ei tekiks awkward olukorda, et mina (enda arvates imeline host) ja siis esimesena saabunud vähemtuttav külaline, vaatame teineteist kohmetult ja kisume kangelt juttu veeretada. Esimesed 35 eluaastat arvasin, et olen suurepärane suhtleja, aga järmised 20 on siiski näidanud, et kõigile võõrsil elatud aatatele vaatamata olen siiski reserveeritud eestlane ja võõrastega räägin äärmise vajaduse korral. Eriti hästi olen seda taas mõistnud sel suvel – mul on ukrainlastest naabrid, nende ja meie avatus on nagu eri planeetidelt. Peaaegu pole vaja ise süüa tehagi, kogu aeg saadetakse maitsvaid palakesi (no ei oleks vaja tegelikult). Ukraina härra pakkus end ise appi mu pojale aias ja majaümber igasugu töid tegema. Ah, neid näiteid on küll ja veel.
Niisiis, mina provaidin veini, kohvi, vett ja väikese snäki, võtke kaasa, mida soovite ja andke teada, kes tuleb.
sitsidsatsidpatsid 