Link minu Airbnb ettevõtluse juurde – et oleks ikka igal pool.

Airbnb

Ramblings of a whinging old hag

Tänast vinguvat postitust alustan hoopiski ilusa perepildiga, mis Hanna (https://andmysister.wordpress.com/) meist mõni aeg tagasi tegi, et kohalikus naisteajakirjas ilmunud looke ka väärilise tausta saaks. Hea fotograaf on igal juhul suutnud meid imekauni perena jäädvustada.

Ma olen ikka uskumatult nõrk blogija – isegi omaenese isiklikust väljakutsest ei suutnud kinni pidada. Esimesel kuul sain küll igal nädalal ühe postitusega maha, aga teisel kiskus käest ära. Kölni karneval, millest kavatsesin kirjutada, toimus veebruari lõpus, aga ma pole ridagi kirjutanud, kuigi juba on mai. Ehk mingil hetkel siiski kirjutan, sest ausalt öeldes on mul juba eelmisest aastast üks lõpetamata kirjatükk selle kohta ja loendamatul hulgal telefonifotosid, just blogi jaoks tehtud. And as regards my challenge of one post in English per month that’s even worse. Sorry, my few non-Estonian-speaking readers. I do try, indeed. Now and then, at least. But most of the time I’m not happy with the result. It’s not that I cannot write in English nor express myself. It’s more about the elaboration and sophistication – I read what I have written and I do not like it. However, I keep trying, so most probably sometime some English text will appear.

Aga täna ei kavatse ma ikka veel Kölni karnevalist kirjutada, vaid hoopis vinguda teemadel, mis mind viimasel ajal sotsiaal- ja muidumeedias ärritanud on. Sest oma loomult olen ikkagi üks whinging old hag ja kuna ma olen endaga kokku leppinud, et saagi kuskil käima ei tõmba, siis pean siin välja valama kogu vinguisu, mis minusse peamiselt eelmise nädalaga kuhjus.

Esiteks feminism. Mingi võitlev radikaalne feminist pole ma kunagi olnud, tahaks ikka naisterahva moodi välja näha, rinnahoidjat kanda, raseerida ja muidu oma välimuse eest hoolt kanda. Ja eriti mind ei sega, kui naise keha vahel üleseksualiseeritakse. Kuigi, jah, kui kaasvestlejast mees mitte silma, vaid veidi madalamale vaatab (ma pikk ka), on vahel päris naljakas. Aga jah, minu jaoks on see peamiselt naljakas. Liberaalse feminismi ideed samas on nii igapäevased ja tavalised, et loomulikult olen ma poolt. Muidugi ma tahan võrdset palka saada, töökohale kandideerides mitte sooliselt diskrimineeritud olla jne. Ma kuulun ka FB gruppi Virginia Woolf sind ei karda, mis on päris asjalik grupp enamasti ja 90% või rohkem seal jagatavatest artiklitest ja muust on sellised, millega saan põhimõtteliselt nõus olla.

Millalgi eelmisel nädalal oli aga keegi väga solvunud, et tal polnud Istanbuli lennujaamas võimalik tampoone hankida ja mis ta siis kõik nende saamiseks pidi tegema. Ma päris täpselt enam ei mäleta, aga igal juhul hõlmas see politseid ja veel mingeid lennujaamateenistusi jne. Põhimõtteliselt peaks olema normaalne, et apteegis on müügil tampoonid. Ma eeldan, et igas Euroopa lennujaamas ongi ja Istanbulis kui maailmalennujaamas ka võiks ju olla, aga vaat ei olnud. Ja mis siis ikka parata! Mina julgesin tagasihoidlikult arvamust avaldada, et mõni tampoon võiks inimesel ju ikka kaasas olla, saaks palju parem ja tükk närvikulu jääks ära. Aga hulgale inimestele see ei sobinud, kostus igasugu arvamusi, mille hulgas mu lemmik oli kahtlemata „lennujaamad on vanadele rikastele meestele“! Nojah siis, ilmselt on tegemist mu oma piiratusega, aga mulle ikkagi tundub, et mõne asja eest (näiteks oma tampoon oma käekotis) võiks inimene ka ise hoolt kanda ja ei ole kogu aeg vaja kisendada kuidas keegi kuskil peab meie eest hoolitsema. Loomulikult on mugav, kui naiste tualetis on tampooniautomaat, aga selle puudumise pärast nii suurt kisa tõsta pole ka mõtet. Noh ja siis see teine argument, et „kondoomiautomaadid ju on“. Jah, aga kui ma peaksin valima, juhul kui mingil põhjusel kahte automaati paigaldada ei saa, et kas kondoom või tampoon, siis ma valiksin iga kell kondoomika. Esiteks teismelise tütre emana jääksin lootma, et kui peaks õudne kirg peale tulema, siis ta ikka läheb võtab sealt selle kondoomi (kuigi neid ma sunnin ka alati kaasas kandma) ja ausalt öelda ega mul keskealise mutina isegi selle vastu midagi pole, et tekiks olukord, mis nõuab tualetis kondoomiautomaadi kasutamist :). Ja kui puuduva tampooniautomaadi kõige hullem tagajärg saab olla plekilised riided, siis puuduv kondoomiautomaat võib hoopis rohkem pahandust teha.

Järgmine vingu tekitav teema on lapsed. Eriti vastuoluline, ilmselt tuleb kohe peks. Jällegi, mingis grupis (ei mäleta, kus) oli keegi tigedalt sõna võtnud, kui keegi teine julges väita, et „talle ei meeldi lapsed“. Iseenesest muidugi, selline üldistus on tobe, nagu ka kirjutise autor välja tõi, võiks samamoodi väita „mulle ei meeldi pensionärid“, „…neegrid“ ja nii edasi minnes inimesed üldse. Tõsi, kõlab üsna totakalt. Aga sellega mu nõustumine ka piirdub, edasi tahtsin jälle vinguda ja viriseda. Esiteks väidab postitus, et „lapsed on ainuke ühiskonnagrupp, kelle kohta igaüks võib öelda mida tahab“. Selgus, et probleem tekkis, kui ta palus kedagi kuskil ühte oma titte vaadata ja nimetatud isik olla teatanud, et „tal on laste vatsu allergia, välja arvatud need, kes ta enda seest on välja tulnud“. Mina ei saaks viimasele küll midagi ette heita, sest ometi oleks aeg inimestel aru saada, et kogu maailm ei pea sinu tibukesi samavõrd jumaldama, nagu sa ise. Suvaline kolleeg/tuttav/isegi sõber EI PEA su tittede järele vaatama samal ajal, kui sina intervjuud annad, või midagi muud tähtsat teed. Vastupidiselt sõnavõtu autorile arvan mina, et lapsed on ainuke grupp ühiskonnas, kelle kohta ei tohi absoluutselt sõna võtta ja et asjaolu, et keegi on valu ja vaevaga teise inimese oma seest välja pressinud teeb temast puutumatu kangelase vähemalt järgmiseks viieks aastaks, aga võib-olla ka kauemaks. Kusjuures ma arvan, et mul on jumala õigus sel teemal sõna võtta, kuna mul on kaks last, kellest üks bioloogiline ja teine lapsendatud. Nii et kui ma väidaksin „mulle ei meeldi lapsed“ hakkaks nii mõnigi mind imelikult vaatama ja küsiks „aga sa ju…“. Jah, ma ei saa väita, et mulle lapsed ei meeldi. Aga kes mulle ei meeldi on kasvatamatud jõmpsikad, rinnaga pealetungivad värskemapoolsed emad ja nende kasvatamatute jõmpsikate vanemad, kellele tundub, et kogu ilm peab nende halvastikäituvat last taluma, sest see on a) vabakasvatus, b) vaba eneseväljendus c) vaba issandiseteabmis.

Jah, ma olen see, kes lennukisse sisenevale imikule igaks juhuks kõõrdpilgu heidab (tõe huvides olgu öeldud, et kui nimetatud imik end kogu lennureisi normaalselt üleval peab, palun mõttes vabandust), kuigi ma mõistan, et imiku kõrval on rohkem valus kui meie omal ja ta vaeseke ei saa aru ka, mis toimub, nii et temale ma röökimist ette heita eriti ei saa (kuigi närvidele käib ikka), katsun end kõrvaklappide ja muu sarnase abil välja lülitada. Küll aga ärritab mind istme seljatuge toksiv 2-3-4 jne aastane, kelle kõrvalistuv vanem märkamagi ei tee, pingiridade vahel jooksev samavana tüüp, kes kaasreisijaid tüütab (ma ei soovi alati võõra lapse (ega ka täiskasvanuga) diskuteerida), röökima pistab, kui talle piisavalt tähelepanu ei pöörata, jne. Ja vanemad jällegi heldinud pilgul vaatamas, kui tubli ja tarmukas nende võsuke on. Ta võib ju tubli ja tarmukas olla, aga elementaarne viisakus… Vahel tundub mulle, et vana hea viktoriaanlik children should be seen and not heard võiks mõnikord kehtida. Ja siis need emad, kes titte ette lükates endale igasugu soodustusi välja tahaksid kaubelda. Kui sa ei raatsinud endale rongis 4.50 eest istekohta osta (jutt käib saksa rongist), siis ära seisa etteheitva näoga, üks titt kõhul ja teine käekõrval, inimeste kõrval, kes seda on teinud. Nagunii on su pilet väga soodsa hinnaga. Ma ei näe, miks peaks soliidses eas härra oma ostetud koha sulle loovutama. Ja kui sa tahad avalikus koha imetada, lase käia, aga tõepoolest, kata rind salli või muu sarnasega ja kõik on rahul. Ise toitsin ka maailmatuma pika aja rinnaga ja mitte ainult kodus, aga mul puudus igasugune sismine soov rinda selle täies piimastpakatavas ilus restoranilaua taga eksponeerida. Ja ausalt öeldes, ei taha ka teist eriti vaadata. Jah, muidugi, võib ju pilgu kõrvale pöörata…jne jnejne. Iga vähimatki lapse tegu ole mõtet ka igas võimalikus sotsiaalmeedia kanalis jagada, aga siin on minul muidugi vaba valik neid mitte lugeda. Noh ja kui 10-aastane laps oskab paar sõna mõnes võõrkeeles öelda, mis eriline ime ja kuulutamistväärt asi see siis niiväga ei ole. Aga nojah….Titeteemalist vingu võiksin jätkata lõputult, aga igal asjal on piir ja sellega tõmban siinkohal titeteemaga otsad kokku.

Ja nüüd – need neetud kõiketeadjad. Eile jagasin LCHF grupis oma mugandatud rabarbrikoogiretsepti, kus kookosjahu asemel kasutasin ainult mandlijahu ja natuke jahvatatud linaseemnejahu, sest mulle kookosjahu maitse lihtsalt ei meeldi ja rikub kõik küpsetised ära. Seekord olin koogiga äraütlemata rahul ja maitse oli täpselt selline, et keegi ei saaks arugi, et selles küpsetises pole tilkagi nisujahu ega suhkrut. Aga üks proua oli veendunud, et mandlijahu on nii kahjulik, et seda ei tohiks mitte puutuda ka, mingit kaalukaotust sellega loota ei ole ja haigeks jääd jnejne ja siis veel linaseemned … need kõlbavad ainult lindudele. Alguses olin täitsa vait, sest mul on endaga selline kokkulepe, aga lõpuks ikka pidin ära ütlema, et olen täitsa terve, kaotanud LCHFiga terve hulga kilosid, kusjuures mandlijahu küpsetised on alati menüüs olnud, lisaks sellele käskis õel hääleke mu peas lisada, et tegelikult huvitab mind eelkõige sale keha, mitte niivõrd tervis, sest terve olen nii ehk naa. Ja et ma joon isegi veini ja ikka olen terve. Pärast seda on proua ilmselt otsustanud, et ma olen pidevalt purjus (viitas ka kohe sellele, et varavõitu pidi olema, sest alles pärastlõuna) ja mida ma iganes ka ei ütleks, tuleb see kohe maha teha, sest keegi küsis magustajate kohta, et kust ja millised, ma siis seletasin, aga proua kohe seletama, et „ega see ökopood ka pole …“. Uhh, pärast ma talle enam midagi ei vastanud, jään ikkagi kokkuleppe juurde iseendaga, et „kui mul midagi head öelda pole, siis ei ütlegi…“

Viimaseks veel need tüübid, kes oskavad igast asjast, ka lähedase lahkumisest tõelise meediasündmuse teha. Mis teil viga on? Mida te otsite? Tähelepanu? Kaastunnet?