Maid

Mul oli siin üks mustand, lugesin ta läbi ja tundub, et võib täitsa üles panna. Nüüdseks olen „Maidi” juba suures osas unustanud, nii et isegi ei oska sõnavõttu enam täiendada ja isegi kui ta on poolik, siis niisugusel kujul ta nüüd üles astub, pühendusega mu ristilapsele, Martha Katariina Luigujõele, sinule ma ju pidin seletama, MIKS ta mulle pinda käis.

Kuna sai veksel välja antud FB postituse all, et ma vaatan lõpuni sarja “Maid” ja siis kirjutan, miks peategelane mulle närvidele käis, tuleb see ära teha. Kuigi lõpus ei käinud enam niivõrd, kui alguses. Ma ei saanud ka aru, mis temas nii muljetavaldavat oli, enne kui sõbranna seda eile selgitas.

Enne, kui pikemasse tiraadi laskun ja edaspidise peksu vältimiseks/leevendamiseks olgu öeldud: ma mõistan lähisuhte vägivalda kui probleemi ja usun, et seda eksisteerib hoopis rohkem, kui me arvata oskame; ma tean, et vägivald ei pruugi olla ainult füüsiline; ma olen kindal seisukohal, et teist võimalust ei ole vaja vägivallatsejale anda. Ei, ma ei ole ise lähisuhtevägivalda kogenud, ei vaimset ega füüsilist. Ei, ma ei arva, et oleksin seetõttu privilegeeritud, olen lihtsalt harilikku elu elav. Jah, ma usun, et vägivallaprobleemiga ühel, teisel või kolmandal moel kokkupuutunud oskavad sellega paremini samastuda.

Lisaks olgu öeldud, et “Maid” on hea sari. Kindlasti panustab vaimse lähisuhtevägivalla teadvustamisse, naiste varjupaikade populariseerimisse (jajah, halb sõnavalik), suurendab veendumust, et sealt saab abi. Ja seegi on hea, et peategelane mulle veidi pinda käis, seeläbi oli ta ka inimlikum natuur, mitte puhas süütuke, kes siin pasameres nüüd peab kõigi halbadega hakkama saama. Üldse, läbinisti negatiivsest ega läbinisti positiivset tegelast ei olnudki, kõik olid kuidagi inimesed. Jah, ka vägivaldne tüüp oli tegelikult omadega hädas ja ma uskusin, et ta päriselt tahtis oma joomaprobleemist vabaneda (sest kui leebelt ta lõpuks olukorra lahendas) ja isa, kellele mumeelest ikkagi ülekohut tehti.

Võib-olla ma oleksin pidanud kohe pärast filmi vaatamist kirjutama, sest ega see film nüüd nii muljetavaldav ka polnud, nüüd mulle juba tundub, et mis tal siis ikkagi viga oli, aga kuna lubasin, siis õnneks tegin mõned märkmed ja loen kohe ette, MIKS ta mulle pinda käis.

Laias laastus oli tegemist ärritavalt enesekeskse tüübiga, kellel alati oli keegi teine süüdi, isegi siis, kui ei olnud.

Lapsel on sõidu ajal käsi aknast väljas – Ameerika kiirteel. Mis su peas toimub? Ja veel hullem – peatud kiirteel, ronid autost välja – ostsid need load või ? Ei, mul ei puudu empaaatia välja kukkunud mänguasja osas, AGA kumb on olulisem, kas kaotatud mänguasja pärast kurvastav laps, või elus laps, kellel on kõik jäsemed jätkuvalt küljes. Ja siis sõimad inimest, kes su autole sisse sõitis ja imestad, et sulle trahvi tehakse.

Jõukat noorpõlvesõpra kasutas ära, rikast Reginat kasutas ära, isa pillutas siia-sinna nagu nartsu (kui otsustasid, et sul on lapsepõlvetrauma endiselt alles, siis ära suhtle, mitte nii, et ma olen uhke ja ei suhtle, aga siis, kui ma tahan, et sa mu ekspartneri peale kaebaksid minu kasuks, siis sobid küll). Ausalt, ma olin siin isa poolt. Üldse tundus mulle, et tema oleks võinud oma aastatetaguse eksimise juba andeks saada. Ta ju püüdis. Ema oli talle ainus võrdväärne partner. Tahan teen/ei taha, ei tee. Alguses meeldis ema mulle üldse kõige rohkem, pärast … noh, veidi vähem.

Ma isegi ei mõistaks peategelsepoolset lõputut ärakasutamist niivõrd hukka, kui ta sinna juurde poleks olnud näiliselt nii totakalt uhke, miski ei kõlvanud. Pole midagi parata, kui sul endal ei ole, lepi sellega, mida antakse. Ja miks sulle tundus, et sinul ainsana on vaja tööl käia? Eksmees võitles samuti oma sõltuvsega, tal oli samavõrd vaja tööle minna. Ja raha vajasite mõlemad ühtmoodi. Vahepeal jäi ikka selline mulje, et kogu maailm peaks siiski tema ümber keerlema.

Kuidagi poolik on see, mingit lõppu ei ole, aga ausalt, ma ei oska rohkem midagi öelda, las ta siis olla.

Päriselt … nii naiivne? Sõjast ja muust.

Mul on väga hea tuttav, suisa sõbranna, võiks öelda. Inglise kapist (meie kohalikus žargoonis tähendab siis, et inglise tõlkeüksusest), haritud küpses eas proua. Juba aastaid tagasi, ma ei mäleta, mitu, kas Krimmi invasioon oli juba toimunud või ei, lausus ta ajaloolised sõnad: “Aga Putin on karismaatiline mees. Ma võiksin temaga õhtustama minna.” Minu reaktsioon oli umbes, et “öäh … mõttetu kaagebešnik, jupats veel pealegi, kus see karisma seal on.” Nii ta jäi. Sõbranna oli fastsineeritud sellest, et ma oskan vene keelt (ise oskab ta näiteks kreeka keelt, mis mumeelest on hulka fastsineerivam), aga selles pole ka midagi erilist, paljud vana Euroopa inimesed on sellest hoopis rohkem võlutud kui mingist eesti keelest (sest 1 miljonit kõnelejat), kah mõistetav ja NLiidu ajal nad teadsid vähemalt, et vene keel on olemas, aga eesti keelest ei teadnud keegi ööd ega mütsi. Nojah, aga nüüd on sõda. Kohtusime pühapäeval. Muidugi rääkisime aktuaalsetest poliitilistest sündmustest, muidugi on ta sõja vastu ja Ukraina poolt. “Ma loodan, et sa enam EI TAHA Mutiniga õhtusöögile minna?” küsisin teatava irooniaga. “Eeeeiii …, aga ta on ikkagi karismaatiline isiksus, keeruline, jah ja karisma ei pruugi tähendada head inimest, aga ma ei usu, et ta teab/tahab (ma ei mäleta kumba ta arvas, aga vahet tegelt pole) beebisid tappa.” Oeh, sa issanda püha püss ja sancta simplicitas. Kuidas sa saad NIIIIII naviivne olla? Ausõna, ma natuke isegi vihastusin (välja ei näidanud, sest a) delikaatsus ja taktitunne ja b) ta meeldib mulle ikka, kuigi ei taha kuidagi lahti lasta oma arvamusest, et “Mutja on ikkagi karismaatiline mees.” Hea küll, lastehaigla ei olnud veel pihta saanud, nüüd ta vast enam nii ei ütleks. Kuigi võib-olla leiaks siiski vabanduse, et “ta ei teadnud”. Nagu mismõttes ei tea … Vana Euroopa naiivsus.

Erinevalt USA luurest arvan mina küll tagasihoidlikult, et Mutin on hull. Diagnoosiga. Aga miks diagnoosiga hullu kinnisesse asutusse panna ei saa, ei ole teada. Seega oleks lahenduseks Mutja atendaat. Kus on sedalaadi tüübid, nagu John F. Kennedy, Olaf Palme, Anna Lindthi, John Lennoni tapjad? Või mõni korralik enesetaputerrorist, praegu oleks neid hädasti vaja (paar tükki meil siin oma Brüsseli tagahoovides kasvanud). Kui oma lahendust flaamlasest sõbrale tutvustasin, arvas tema, et Mutja tuleks vabade valimistega ametist maha võtta. Eiiiiii .. selle eest on ta ammu hoolitsenud, et nii ei saaks juhtuda. Pealegi ajupestum osa vene rahvast ei tea, mida tähendavad vabad ja sõltumatud valimised.

Need on siis näited haritud vanaeurooplaste naiivsusest. Ma ise olen ka naiivne ja usun, et meieni sõda ei jõua. Ei Eestisse ega teistese Balt riikidesse, kaugemast rääkimata. Sest NATO ja EL. Sellest ka mu teatav muretus. Jajah, ma tean, et olukord on karm, ma olen lihtsalt optimistliku loomuga. Kui ma mõtlen Venemaa ja Ukraina peale, siis tunnen tegelikult kaasa kõikidele, peale Mutja. Kogu Ukraina rahvale, noortele vene ajateenijatele, nad on nooremad, kui minu poeg … nende peredele, normaalsetele venkudele, millist häbi nad oma rahvuse pärast praegu tundma peavad. Isegi kui sõda homme lõpeb, kui palju hävingut, muret ja leina see juba kaasa on toonud. Hävitatud vana kaunist arhitektuuri (ei, maja ei ole inimeluga võrdne, aga ikkagi). Köln oli enne teist maaailmasõda väga ilus linn. Ahjaaa, palgasõduritele ei tunne, nemad teavad, mis nad teevad ja kui teavitatud tegevuse käigus hukka saavad, siis serves them right.

Ja siis veel üks asi – võitlevad feministid loosungitega: naistel ja tüdrukutel on Ukrainas praegu nii raske, aitame neid, toetame neid! Kas te isegi sõja palge ees ei suuda soolisest vahetegemisest loobuda? Poistel on ka raske, meestel on ka raske. Kas viieaastasel tüdrukul on kuidagi raskem kui viieaastasel poisil? Äkki loobuks korraks naiste õiguste eest võitlemisest ja võitleks inimõiguste eest? Vähemalt sõja lõpuni?

Ja just praegu jäi silma menstruaalanumate saaatmine – igati õilis, aga tellite Hiina tehasest? Ma ei usu, et Euroopas ühtegi tehast ei ole. Hinnavahejutt siinkohal ei päde.

Oma panusena tegin FBs väikese fundraiseri, ausalt, rohkem prooviks, kuidas selline asi nagu sünnipäeva fundraiser töötab – ja tundub, et selle kohta sobib kasutada sõna viraalne. Juba esimese poole päevaga on hulk annetajaid, arvestades, et sünna on alles kuu lõpus, jõuab sinna veel ilusti koguneda.