Mul on tegelikult ootel mitu postitust, mis on palju ägedamad, AGA, ma sain täna lihtsalt nii vihaseks, et pean end KOHE välja elama. Jagage seda oma sõpradele ja nende sõpradele ja eriti neile, kes elavad Pärnus ja käivad Tervise Paradiisis või ei ela Pärnus, aga ikka käivad. Äkki mõni tunneb end ära ja saab targemaks/hakkab häbenema (kuigi ma eriti ei usu).
Mis inimene sa oled, kui sa lähed teenindajalt küsima: “Kust sa pärit oled? Sina küll eestlane ei ole?” Ja kui sulle vastatakse, et olen küll, hakkad vaidlema, “Ära valeta mulle, sa ei ole mingi eestlane.” Või teine variant: “Me vedasime naisega kihla, mis rahvusest sa oled: pakkumised oli: a) grusiin, 2) türgi ja 3) azerbaidžaan. Vaadake, kui teil on peresiseselt niisugused kihleveod, siis laske käia, aga tõe teada saamiseks leidke muu viis. Milline, ei huvita. Sellised pöördumised on madalad, labased ja rassistlikud. Kui eestlane on selline, siis ma ei tahagi eestlane olla ja kui mu kodulinn, kus on imeline mererand ja suurepärased tervise- ja jalutusrajad, ja vanemad ja mõned head sõbrad, sisaldab selliseid persoone, ei taha ma siia alaliselt elama tulla isegi pensionieas. Mäletan lõputut vaidlust Tartust pärit kolleegiga, kes alati küsis “kas sulle on mingi mereõhk olulisem kui normaalsed inimesed.” Ja mina, et ” noh, aga äää … seal on normaalseid ka (ongi).” Nüüd ma enam ei tea. Jah, kui ma Prantsusmaal oma suusapoeavantüüri tegin, küsiti mu käest ka umbes 3697 korda päevas, mis päritolu ma olen, aga just niimoodi küsitigi “teil on huvitav aktsent, kust te pärit olete”. See on ok. Aga mitte “sa ei saa eestlane olla, ära valeta” või “me vedasime kihla.” Inimene ei ole mingi võidusõõiduhobune, kelle peale kihla veetakse. Minge, ausalt, sinna, armsad töllid, kuhu venkude sõjalaeval kästi minna. Ja mis te õnnetukesed Tallinna kesklinnas teeksite, kus liiguvad peene olekuga peened nimesed ja suurem jagu teenindajaid suhtleb inglise keeles?
sitsidsatsidpatsid 