Vaktsineerima

Niisiis saan ma vaktsineeritud, sest nüüd said nooremad vanurid ka löögile. Kuna vaktsineerimise käigus teadupärast sisestatakse inimesele vedel kiip ja muudetakse DNAd, siis ma katsuks sealt parima kätte saada ja püüda välja uurida, mis kasu ma peale oluliselt vähema või üldse mitte nakatumise veel võiksin saada. Sest ikka kogu raha eest. Vedela kiibiga on lihte, edaspidi hakkavad Bill Gates ja teised temasugused mehed, lühidalt müstilised “nemad” (vahest isegi Jobs vaatab teispoolsusest, sest eks ole ta ju Billiga suht ühte masti mees) nägema, mida ma näiteks hommikuks söön, kuhu lähen, mis värvi alukad täna jalga panin ja muidu eraelulisi pisiasju. See, ma arvan, tuleb ainult kasuks, sest esiteks ei taha ma ju Billile näidata, et söön hommikusöögiks 4 valgest saiast võileiba paksu lastevorstiviiluga, mille peal omakorda troonib juustuviil ketšupiga ja joon magustatud vahukoorekohvi peale. Sest tervis. Et “neile” paremat muljet jätta, söön edaspidi ehk hommikuks ühe õuna või apelsini ja topsikese maitsestamata jogurtit ökopoest ostetud müsliga. Joogiks tassike rohelist teed. Või klaasike värsket kasemahla. Või mõnd eriti tervislikku jooki, mille olemasolust ma veel ei tea. Pärast (või enne) lähen kohe jooksma, et nad ikkagi näeksid, kui terviseteadlik kodanik ma olen. Mida nad selle teadmisega peale hakkavad on muidugi iseasi. Aluspesu katsun siis ka puhta ja komplektis hoida, sest jällegi, piinlik, näevad muidu veel, et panin rohelised alukad ja punase rinnahoidja. Häbi tapab ära. Ühesõnaga, vedela kiibiga on selge, puhas võit! “Nemad” jälgivad ja mina katsun kabedamalt käia.

DNA muutmisega on väheke teine tera. Sest iga muutust ei saa, mingi kindel hulk on, mida saab ette tellida. Päris kohe vist ka ei muutu, ootama peab natuke. Ja kuipalju muutusi pärast esimest süsti tekib, ei ole ravimiuuringute lühiduse tõttu selgeks saanud. Aga pikas perspektiivis ikkagi tekivad. Ja kas teise süstiga saab esimest tellimust kuidagi korrigeerida ja muuta või ainult juba tellitud koodimuutust tugevdada? Natuke kahju, et ravimiuuringud nii lühidalt on kestnud.

Mida siis üldse tahta. Panen parem kõik kirja, ju peab vaktsineerimiskeskusse eelregistreerimisele minnes osa välja kaapima, sest kui ma nüüd õigesti mäletan, oli igale vaktsineeritavale lubatud 3 vaimset, 3 tervisealast ja 3 füüsiist muutust. Siinkohal on küll kahju, et välismaal elan, Eestis on nii väike ja mõne tuttava tuttava oleks ehk ikkagi kusagilt leidnud, kellelt mingi lisamuutus välja kaubelda.

Alustame vaimsest. Esiteks ma tahaks natukle looglist mõistust ja matemaatilist mõtlemist juurde. Lisaks võiks veel kuni kuuekohaliste arvudega (incl) peast arvutada (ei teagi nüüd miks, aga lihtsalt oleks äge). Siis tahaks tagasi oma keskkooliaegset peaaegu absoluutset mälu. Ja musikaalsus. Andke mulle musikaalsus, ma tahan klaverit mängida. Ja mitte niisama klimberdada, vaid virtuooslikult klaverikontserte ette kanda. Hea oleks iga kuuldud pala kohe veatult järele mängida. Kuulmise järgi. Absoluutne kuulmine – kas see eelnimetatu on absoluutne kuulmine? Muusikakauge inimsena ei teagi nüüd. Pärast DNA kohendamist tahaksin olla musikaalne. Ja joonistada tahaks ja. Surematuid kunistiteoseid luua.

Tervisega on jällegi lihtne – muudame nii, et mitte ühegi tõve tõenäosust minu geneetiline kood ei sisaldaks. See on ju ainult üks muutus? Või ei? Ei vähi, südameseiskumise, insuldi ega mingite sisemiste hädade ohtu. Korrigeerige mu lühinägelikkus ja hoolitsege, et kaugenägelikkust ei tuleks. Või kui just peab, siis pärast seitsmekümnendat eluaastat.

Nüüd aga kõige keerulisem osa – VÄLIMUS. Kõike nad mulle nagunii ei anna. Esmalt tahaksin vanusefriigina muidugi 20 (või 30) aastat nooremat keret, kus pole grammigi lisarasva ega jälgegi tselluliidist. Oot, ja kas niimoodi saate muuta, et ma vananeksin poole aeglasemalt kui teised inimesed. Ei, ei, nii, et üldse ei vananeks, pole vaja … sest teised ümberringi ju vananevad. Või pärast vaktsineerimist enam mitte? Ma tuleksin ka tasapisi järele. Aga mitte liiga kiiresti. Ja aeglane vananaemine, see ei peaks puudutama mitte ainult välimust, vaid ka taasleitud vaimuerksus võiks säilida kõrge vanuseni. 100-aastasena oleks just paslik taas kõrgkooliõpingud ette võtta. Kas midagi klassikalist, näiteks vanakreeka keel? Või kunstiajalugu? Või moodsa ja noortepärase vanurina hoopis korea keel? Ja kultuur.

Siis ma võtaksin endale veel vööni rippuvad kaunid lokid, muudaksin natuke silmade ja huulte kuju (aga ei, mitte palju, inimesed võiksid mu ikka ära tunda, seepärast las silmaärv jääb), pikendaksin kaela ja sõrmi (sest klaver). Väiksemad rinnad. Võtaksin naaaatukene juurde füüsilist vastupidavust ja suutlikkuse mäest üles joosta.

Kõik, kelle veel mingiki kahtlus on jäänud, kas vaktsineerida või mitte, mõelge hästi järele. Millal veel avaneb võimalus iseenda tasuta tuunimiseks. Ja see pole siin mingi lihtviisilne “küüned-juuksed”, vaid total makeover. Ei ole vaja minna saatesse, kus karmi režiimi ja mõnitamise saatel uued hambaproteesid antakse või siit-sealt veidi pekki imetakse. Kas keegi kuskil, mingis telesaates, annab teile juurde mõistust, vaimsust, erinevaid oskusi? Ei. Aga nüüd, üheainsa väikese süstiga on kõik võimalik. Mõelge, inimesed, millise kauni planeedi me saame, kui valdav osa saab vaktsineeritud. Ilusate ja tarkade inimeste planeet. Aga Bill ja teised vaatavad. Jälgivad iga su sammu. Kõlab nagu düstoopia? Samas, miks häbeneda, las nad vaatavad. Mis sellest, mina näiteks olen juba praegu avalik naine, pole mul midagi varjata. Targemaks, tervemaks ja iusamaks muutudes seda enam. Las nad vaatavad. Las näevad. Tunnevad kadedust. Kas NEMAD üldse lasid oma DNAd muuta? Või lõid araks? Ise algusest peale asja juures.

Üks väike aga muidugi on, need kõrvalnähud, noh. Saba, sarved, haldjakõrvad, kabjad. Et on esinenud. Mõni ühel sajast tuhandest, teine miljonist. Oht on küll olemas, aga esinemissagedus pole kuigi suur. Kui tekib, on muidugi jama. Samas ,saab ehk kuidagi eemaldada või midagi. Et vaimsel tasandil tekkinud kõrvalnähte pole jõutud veel uurida? Või et siiriuslased või orionlased hävitavad kõik vaktsineeritud? Aga kes siis üldse järele jääb?

Ahjaa, äkki saaks veidi paremat iseloomu ka?