Mittepidamasaamine jätkub – kohe näha, et puhkus ja aega laialt käes.
Eile lasin end FBs jälle provotseerida – no sa issanda püha püss, KUI PALJU kordi olen ma endale lubanud, et ei lase end provotseerida, eriti veel teemadel, mis puudutavad pagulasi, rassismi jm sellist. Kui vana ma olen ja ikka ei õpi. 375982 korda olen suutnud end korrale kutsuda, aga eile läks täitsa käest ära. Ja kõige nõmedam asja juures on see, et see ajas mind niimoodi endast välja, et isegi korralikult magada ei saanud ja lõpuks võtsin palderjanitabletti, et mitte pärisrahustit võtta, aga kuidagi ikkagi rahuneda ja need mõtted peast välja saada. Loomulikult ütleks mu vaimne ema – ja sellest saan isegi aru, et pole vaja lasta end endale mitteolulistest persoonidest segada. Ma tean ja tean ka seda, et tuld ei tohi võtta ja olen enda käest juba umbes 12 tundi küsinud, MIKS? Aga vastata ei oska. Ma ei teagi, mis teha, kas kustutada üldse oma FB konto, aga sealt saab vahel ka vajalikku infot näiteks Kölni või Brüsseli eestlaste tegutsemise kohta, kust leida kassihoidjat ja messenger olulise suhtluskanalina on ka seal. Ehk saab settinguid niimoodi muuta, et ma mitte midagi ei näe, sest kui ei näe, ei saa ka ärrituda. Vaatan pärast.
Ühelt proualt palusin suisa luba teda tsiteerida, mida ta lubas, ilma nimeta, aga ma vaatan, kas läheb vaja või ei, tema osutus veel kõige rahulikumaks ja püüdis kirgi jahutada. Ühelt härralt küsisin ka luba tsiteerimiseks, aga vastust ei saanud, teda ma ei tunne ka ja kui päris aus olla, siis tegelikult ei saanud ma päris hästi aru, mida ta öelda tahtis, omal – ja minule arusaamatul – vaimukal viisil väljendada seda, kui halb ja õudne on elu Eestis. Noh, ja mina siis ütlesin nii: Olen juba kolmandat nädalat Eestis ja siin on VÄGA hea ja mõnus, isegi selle üle ei ole õigust kurta, et ilm läks halvaks, sest tükk aega oli suurepärane. Pärnus toimus Weekend ja esimest korda oli mul suur rõõm, et selline festival meie linnas aset leiab. Tänavad noori ja joviaalses meeleolus inimesi täis, linnas melu – äge. Issanda püha püss, päriselt isegi LAst ja Brasiiliast olid saabunud siia selle festivali pärast (mujalt ka, aga need mulle (või tähendab mu lapsele) ette sattunud kõige kaugemad). Ainus, mis mind Eestis segab, on lõputu ving inimeste suust ja ägedad heteroseksuaalsed valged mehed, kelle arvates naine pole midagi väärt, kui ta pole põllu peal nelja last sünnitanud ja pärast 45 eluaastat ei suuda inimene (eriti naine) enam midagi juurde õppida ega karjääripööret teha. See ja vohav rassisim on asi, miks ma päriselt veel tagasi ei tule, aga mitte see, et elu oleks halb. Meil on vähe rahvast ja palju puhast õhku, ruumi on kõigile. Kõnnid paljajalu õues või lähed läbi männimetsa sooja merre inimtühjale rannale ujuma (proovitud Saaremaal ja Hiiumaal), mis sa hing veel ihkad… muidugi, novembris võiks ilm parem olla ja talv lühem, aga kliimavöötme vastu ei saa. Tehke silmad lahti ja vaadake, mida ilusat maailmal on pakkuda! Iseennast tsiteerisin praegu. Ja selle peale üks tuttavpereisa, ka eestlane Kölnist, kes kahe väikese lapse ja prouaga mitu nädalat Eestis puhkas ja sellest rõõmu tundis, rääkis, et tema ka mõtleb, et tulevad varem ikka Eestisse tagasi, kui algul plaanitud, et siin on nii tore ja rahulik ja oma jne. Aga siis läks paar tundi mööda ja hakkasime saama vastu päid ja jalgu. Ah, ma ikkagi tsiteerin prouat, kes lubas end tsiteerida, kuigi tema väljendab end suht viisakalt: (nime ma ei ütle, sest lubati tsiteerida ilma nimeta): Ei taha seda ilusat juttu siin rikkuda, aga millegipärast eesti pered on just välismaal lastega ja paljud räägivad naasmisest, kuid mitte varem kui pensionieas. Isegi need, kes aastast 1988 ära. Ikka leitakse midagi, miks ei saa kohe naasta. 🙂 Mis siis keelab, piirid on ju lahti. Muidu olevat Eestis ikka köik väga hea, areng optimaalne jne… (Ainult et Weekendil olid noored alko- ja narkojoobes. Tartus ja Tallinnas on noortejöugud, kes ei allu korrale. Jpm). Möni lind vist ka veel kusagil laulab, eks näis, kuniks. Parte lastakse välismaalaste poolt nagu suudetakse. Ilus on see elu seal Eestimaal… metsa varsti enam ei olegi. Eestis on hea jah, üks keskpärane riigiametnik saab palgaks 4600€ ja teeb silmad ette isegi keskmisele sakslasele. Millegipärast keegi Eestis elada ei soovi. Turistina käia küll. Netis suukorvistatakse inimesi ja otsitakse hoolega vihakönet. Vabadus missugune, eriti söna- ja ajuvabadus. Eile lasti Saksamaal klassikaraadios pärast 20.00 Eestist kontserti, mis toimus 11. aug, Paavo Järvi dirigeerimisel. Tasuline ühislaulmine jpm on nii omane kapitalistlikule riigile. Rahvas laulab ja kiidab. Osa käis aga hoopis vastukaaluks Vaba Rahva laulu üritusel. Kes planeerib Eestisse tagasi minna ja kes planeerib üldse teise kodakondsuse vötta. Kindlasti on Eestis häid asju nagu oli ka varem. Ja on samamoodi väga halbu asju ning nähtusi. (tsitaadi lõpp, kirjapilt muutmata).
Minu arust pole mujal elades üldse õigustki Eestit kritiseerida. Lisaks tuli kohe loomulikult mängu ka pagulasteema: 1) et Saksamaal enam tänaval saksa keelt ei kuule ja b) valgenahaline inimene on tänaval suures ohus. Mina ei tea, Kölnis kuulen mina peamiselt tänaval ikkagi saksa keelt ja mingit ohtu oma elule ja tervisele ei tunne. Jah, Euroopa pagulaspoliitika on veidi läbi kukkunud ja Merkeli oma eriti, AGA roppuste ja sapi pildumisega teise nahavärviga inimese suunas me seda ei paranda. Õnneks lugesin vastukaaluks Aitame pagulasi grupist, et keegi Tallinna väike lastehoid pakuks tööd kellelegi, kes on viimase 12 kuu jooksul pagulasstaatuse saanud. Midagigi.
Roppused ja sapp avalikus ruumis on mulle lihtsalt vastuvõetamatud, aga rohkem kui see virtuaalvestlus segab mind asjaolu, et ma sellest niimoodi põlema läksin. Mis mul ometi viga on? Äkki ikkagi sooritada virtuaalne enesetapp ja sulgeda FB konto. Või ma ei tea. Mis te arvate?