Koledad pildid

Need on väga koledad pildid. Kvaliteedilt, sest nad on harilikud telefoniklõpsud, aga pole olnud siiamaani aega ega viitsimist omadada oskus, kuidas telefoniga paremaid pilte teha. Kuigi samas tahaksin, et mu pildid oleksid paremad. Küll jõuab, millalgi.

Aga ega need polegi klantspildiks mõeldud, neil on praktiline funktsioon illustreerida seda, mida ma täna tahan öelda. Mõlemad pildid on tehtud jaluskäigu ajal ja kui ma seda konna seal teeääres istumas nägin … See konnaga pilt on tegelikult kurb. Kohe nii kurb, et tahaksin veidike nutta, kuigi ma pole üldse nutunaine ja nutan umbes 3 korda aastas (väga halb) ja siis ka peamiselt vihast või enesehaletsusest. Vahel harva nutan imelike kohtade peal filmides ka. Aga mitte seal, kus pisarat kisutakse, selleks olen ilmselgelt liiga vana ja küüniline.

See konn istus tee peal maas, suhteliselt lähedal kohale, kus prügiautod oma laadungi maha panevad. Kas ta oli autost kukkunud või oli mõni haleda südamega prügimees ta sinna istuma seadnud, kes teab. Lootuses, et keegi ta üles korjab ja koju viib. Mina muuseas loodan ka, et keegi ta üles korjab ja koju viib. Mul on mänguasjadega, kellel silmad peas, oma teema. Nende kohta kasutatakse täiesti kindlalt isikulist asesõna “kes” või “tema” ja ära visata neid ei saa. Miks ma ise ei korjanud – noh, sest tegelikult ma ei taha, et mul oleks kodus veel rohkem lisakola, olgu või silmadega konn. Mul on nagunii karvane jänes ja põder. Ja mulle isegi ei meeldi karvased mänguasjad. Aga ma loodan, et keegi ta kaasa võtab. Võib-olla lähen homme teda jälle vaatama, kes teab. Lootes, et keegi on ta kaasa võtnud. Ja kui ei ole, ei või iial teada …

Teine pilt on tehtud tühjas kaubanduskeskuses. Siin Brüsselis on need kinni, aga mingid poed võivad lahti olla, ka siis, kui asuvad kaubanduskeskuses, näiteks apteegid, raamatupoed, DIY-poed. Tavaolukorras mulle kaubanduskeskused ei meeldi. Kui seal on kõik need inimesed, kes ärritavalt ringi sebivad. Käin kähku ära ja katsun jälle välja saada. Praegu aga, tühjas majas ühest lahtiolevast poest teiseni jalutada on päris tore. Ausalt, mulle meeldiks, kui kaubanduskeskused jääksid jõuluni kinni. Ja Eestis ka kinni pandaks. Kui sunniviisiliselt jääks ära see totakas “Xmas shopping” ja inimesed oleksid sunnitudki vähem tarbima. Samas tarbida saab ju ikka, sest kõik on kolinud internetti. Ehk siis ilma ei jää, kui vaja ja keegi ei saa väita, et on rikutud tema inimõigust mõõdutundetult räpsu kokku ahmida. Aga ehk oleks vähem seda massipsühhoosis ringijooksmist, et saaks “jõuluostud” ikka tehtud. Misasi on üldse “jõuluost? ” Kaupmeeste võimalus vabaneda mõttetust rämpsust, sest enne jõule ostavad inimesed massilise hulluse käigus kõik ära. Nõme, if you ask me. Kunagi, nii umbes 20 aastata tagasi töötasin Pärnus tollal populaarses, nüüdseks kadunud hulgimüügifirmas Neptun ja täpselt nii tehtigi. Enne jõule korraldati jõulumüük – ja sa püha püss, mida sinna kõik pandi. Ja mis sealt kõik ära osteti.

Ma pole kunagi suurem asi jõuluostude sooritaja olnud ja kingitustega olen ka vilets, saavad lapsed, vahel ka vanemad, näiteks sel aastal, kuna suure tõenäosusega nende juurde ei lähe, olgu siis väike meelespea posti teel – aga see on ka kõik. Ma ei vihka midagi, sest olen küpses eas täiskasvanud inimene ega hakka nii tugevat emotsiooni kulutama, aga see lõputu “tõin sulle väikese jõulukingituse ka” on õudne. Ise ei vii kunagi, aga kui teised teevad, tekib vahel (süü) tunne, et oleks ehk pidanud. Seega, mina ootaksin teistsuguseid jõule, kinniste kaubanduskeskustega jõule. Kaunistusi, tuld, kella ja vilet, olgu rohkemgi, aga poed kinni. Ei, ma ei hakka rääkima, et tehke selle asemel lähedastega koos midagi muud (kui jõlkuge kaubakeskustes) või valmistage kingitus ise (need võivad ka päris hirmsad olla). Esiteks on need nii leierdatud klišeed, et piinlik hakkab ja teiseks peaks iga tervemõistuslik isik seda niigi mõistma. Kaubanduskeskuses jõlkumise asemel kogunege maitsva ja dekadentliku laua taha, nautige veini ja toitu, filosofeeriga ja tehke maailma paremaks. See üksildane õnnetu konn sümboliseerigu, et “sic transit gloria mundi” ja ese, mis täna maailmavajalikuks osutus, võib juba homme prügimäe ukse taga oma lõppu oodata. Ja seda, armsad lugejad, räägib teile endine shoppamissõltlane, kes peab endale vähemalt kord nädalas meenutama, et “sul on umbes kolm väga sellesarnast seelikut, sa ei vaja neljandat, pealegi veedad sa hetkel 80 % oma päevadest kodus” või “pole vaja kirjutada Vivian Vau kingapoodi ja küsida, kas alltoodud saapaid 41 on ja kas Belgiasse saadate. Saapapildid võtsin Viviani FB lehelt, aga need olid seal vabalt allalaaditavad ja võib-olla keegi tormab neid nüüd minu asemel ostma.

6 thoughts on “Koledad pildid

  1. Fotod on väga vinged. Ning nii nagu täna väljanäeb..Sinu nägemus jöulude suhtes vöivad see aasta ka nii minna. Et absoluutselt köik on kinni..nii poed, kirikud ning linnad. Saabki igaüks üksinda oma kodus vaikuses ja rahus jöulu nautida.

    Like

  2. Sa oled enda suhtes liiga kriitiline, need mõlemad on väga head fotod.
    Ma pole kunagi ostusõltlane olnud, ma tean, et ma olen paar korda oma halba tuju nooruses rahuldanud lõhnaõli ostmisega, aga kuna pärast need lõhnad enam ei meeldinud, siis sain aru, et see on väga halb viis tuju tõstmiseks (kuigi tõstis tuju küll). Parim asi tuju tõstmiseks on ikka šokolaad, sellele on bioloogiline mõju ka 🙂
    Mul rikub jubedalt tuju, kui ma saan aru, et olen kellelegi teinud kingituse, mis talle ei meeldi ja samas olen ma jube õnnelik, kui läheb vastupidi. Väga keeruline dilemma. Õnneks mu laps tähtpäevi vihkab ja sõpradega meil jõulukingituste kommet pole olnud, või üldse asjaliste kingituste.

    Like

    1. Mul on sõbranna. Kellel on ka blogi. Me and my sister on nimi.
      Siinsamas WordPressis, kirjutavad Hanna ja Sandra. Vaata, milliseid pilte Hanna teeb. Noh ja siis seal kõrval need minu omad, klõpsasin telefoniga, sest oli selline hetk, konn oli tõesti emotsionaalne hetk. Hindamisel sõltub kõik taustsüsteemist :-). Sul on normaalsed sõbrad (mul ka) et omavahel kingitusi ei tehta. Kui mul õnnestub vahel harva teha kink, mis läheb täppi, olen ka ülirõõmus. Kui juhtub, et näen midagi, mille kohta tean, et see mõnele lähedasele KINDLASTI meeldib, siis ikka ostan ja kingin. Aga seda ei juhtu eriti sageli. Ostusõltuvusest ravis mind osalt paratamatus ja osalt enneseareng. šokolaad ja muu magus sobib tujutõstmiseks endiselt. Muidugi ka vein, HEA vein!

      Like

      1. Sulle meeldib, et Hanna fotod on erksavärvilised, mulle meeldib su fotodel, et sul on värvid on toon-toonis. Kaks erinevat stiili, erinevad meeleolud, erinev valgus. Eriti just see viimane – valgus. Sügisel on päikseloojangud ja tõusud erilise valgusega, sa saaks ka samad värvid nagu tal, ma arvan.

        Liked by 1 person

  3. Ma just tuvastasin, et mul on sügissaapaid juba päris mitu paari ja järgmisel hetkel tellisin veel ühe paari punaste lilledega… Oli VAJA, noh…
    Kingitusi mulle ei meeldi teha siis KUI PEAB vaid siis kui ma tahan või ku tuleb tunne. Mõni asi lihtsalt on konkreetsele inimesele.

    Liked by 1 person

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s