Strasbourg, Strasbourg….

Viimaks ometi, pärast aastapikkust pagendust on recruitmentijumal mulle halastanud ja saatnud mu vahelduseks tööle mu lemmiktööpaika – Strasbourgi. Samas on ta hoolitsenud selle eest, et mitte ühtegi teist kolleegi, kellega õhtust süüa jne, siin ei ole. Sest kõike head ikkagi korraga ei saa. Eile sõitsin siia koos fantastilise papiga, kes sai andeks kogu oma taktitundetuse, kuna ühena esimestest asjadest küsis kui kupeesse sisenesin – kas te olete üliõpilane. Tõetruuduse huvides olgu öeldud, et kupees oli hetkel väga hämar. Aga papi oli naljakas. Mingid ümber-põõsa-peksmise inhibitsioonid tema elu ei seganud. Tühiasjadele nagu tervitus jne ei hakanud ta samuti aega kulutama. Kui kupeesse sisenesin, oli ta sunnitud küsima, ega ta juhtumisi minu kohal ei istu, mis tegelikult oli ebaoluline, sest kedagi peale meie kahe seal ei istunud. Siis kohe küsimus mu päritolu kohta, siis 12-punkti küsimus üliõpilasstaatuse kohta ja kui ütlesin, et olen tõlk, siis järgneski päeva nael – otsekohene väide, et see on ju hea amet, mille kõrvale rahvusvaheliselt tuntud raha tähistav sõrmeliigutus. Uhh, delikaatsus ja taktitunne on nõrkadele!

Vahepeal oli küll selline tunne, nagu ma oleks ise endale selle Strasbourgi töö välja mõelnud ja kohale sõitnud, aga tegelikult keegi mind kuskil ei oota, sest kedagi teist ju siin ei ole, ühetgi kolleegi kuskil ei kohta. Aga lõpuks ikka mõned olid ja töö polnud ka päris ise välja kõeldud.

Eile sõdisin vastu siinsete poodide kutsuvatele meelitustele, kuigi mõnes käisin, aga MIDAGI EI OSTNUD, leppides endaga kokku oma tavapärase, “kui ma homme seda veel tahan”. Nüüd on homme käes ja kiusatus uute hilpude jäele aina kasvab, nii et ma vist annan järele – liiatigi pole ju teada, millal taas siia saab. Kölnis on ka head poed, aga ma lihtsalt ei lähe kodust välja ja siis ei teki ka kiusatust. Pealegi – ma pole nii tükk aega endale mitte midagi ostnud! Ja hoolimata võitlusest ostuhullusega on vahetevahel mõni nõrkushetk siiski lubatud. Eile tegin ka pausi enese surnuks suitsetamise projektis, nüüd ma ei teagi, kas minna projektiga edasi või mitte. Kui ilm on soe ja saab tänavakohvikus sigareti seltsis mõnuleda, siis vist jätkan :).

Kuna minust on saanud hardcore-Twitteri-mees siis tänane säuts Twitterist: “Seks on hobideta tüüpidele!” Mul pole ei ühte ega teist :(. Nüüd lähengi ja ostan endale lohutuseks mõned hilbud!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s